19. mail kell 11.00 toimub Kärdla Linnavalitsuses (II korrusel) Kärdla linna beebipäev.
Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
16. aprill 2012
Üle Eesti tähistatakse alanud nädalal südamenädalat, mis sarnaselt eelmisele aastale on pühendatud liikumisele kui ühele parimale viisile ennetada südamehaigusi. 20. südamenädala lõpetab pühapäeval, 22. aprillil peetav suur liikumispäev „Sinu sammud loevad".
Südamenädala algataja, kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul alustati südamenädalatega 1993. aastal, et innustada Eesti elanike tervislikumate eluviiside poole ja sellega langetada ülikõrget suremust südamehaigustesse. „Igal aastal on südamenädalal olnud erinev deviis ja me oleme 20 aastaga läbi käinud kõik olulised riskitegurid - suitsetamine, kõrgenenud kolesterooli, kõrge vererõhu, liikumisvaeguse, ülekaalulisuse, stressi jne. Südamenädalad on toonud Eesti elanike teadvusesse liigse kolesterooli kui südamehaiguste sagedase põhjustaja."
Margus Viigimaa lisas, et südamenädalasse on läbi aastate andnud oma olulise panuse südametervise tõelised entusiastid. „Ühiste jõududega olema suutnud viia Eesti riikide hulka, kus südamehaiguste suremus on langemas. Kuid me ei saa jääda puhkama loorberitele, südametervise tugevdamine ja südamenädalad Eestis peavad jätkuma," lisas ta.
Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao põhjustajaks. Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu (2009. a 80 502 ja 2010. a 80 056 uut juhtu). Need on ka peamiseks surmapõhjuseks – nii 2009. kui 2010. aastal oli üle poole surmasid Eestis tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (2009. a 8796 ja 2010. a 8750 surma).
Südamenädala tähistamisega on liitunud kõik maakonnad, liikumispäeva - millel osales mullu üle 7000 registreeritud osaleja – viivad läbi 12 maakonda. Lisaks kohalikele omavalitsustele, kes korraldavad erinevaid südametervisele suunatud ettevõtmisi, on nädalaga liitunud ka väga paljud lasteaiad ja koolid, samuti spordiklubid ja apteegid.
Vähene liikumine, aga ka suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal ning vähene puu- ja köögiviljade tarbimine, on peamised südamehaiguste riskitegurid. 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 32% inimestest harrastab vabal ajal tervisesporti vaid mõned korrad aastas või üldse mitte. Neid, kes harrastavad tervisesporti rohkem kui kord nädalas, on kokku 36% ning see arv näitab kasvu just meeste seas. Suurim tõus on toimunud 45-54-aastaste meeste hulgas, kus tervisespordi harrastajate osa on kasvanud kahe aastaga 20 protsendilt 29 protsendini.
Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb „halva" ja suureneb „hea" kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite, eriti uinutite, antidepressantide, tarvitamise vajadust.
Info erinevate liikumispäeva ja südamenädala ürituste kohta üle Eesti on kogutud Tervise Arengu Instituudi veebilehele Terviseinfo.ee. Samast leiab ka arstide kirjutatud artikleid südametervise hoidmisest.
Lisainfo:
Professor Margus Viigimaa, 617 1415, 511 0070,
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
;
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737,
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
Südamenädala tegevusi rahastatakse osaliselt Euroopa Sotsiaalfondist (programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012" raames).
Kärdla Linnavalitsus kuulutab välja avalik kirjalik enampakkumine Kärdla linnale kuuluvate kinnistute ja korteriomandi võõrandamiseks järgnevalt:
Enampakkumise kord on allalaetav siit
Pakkumised peavad olema laekunud Kärdla Linnavalitsuse kantseleisse hiljemalt 21. maiks 2012. a kell 10:00.
Täiendavat infot saab telefonil 463 6078 või e-mailil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
Koolitusprojektis saavad osaleda: pikaajalised töötud (ei pea olema Töötukassas registreeritud); puudega inimese hooldajad; väikese lapsega kodus olevad emad, kes pole viimased 12 kuud (kuni 26.a. viimased 6 kuud) saanud emapalka; erandjuhul eriti lühikese tähtajalise töölepinguga tööl olnud isikud, kes olid enne ja on pärast tähtajalise lepingu lõppemist töötud.
Koolitused toimuvad ajavahemikul mai-november 2012.a. ja nende eesmärgiks on läbi teoreetiliste ja praktiliste tegevuste anda osalejatele võimalus omandada uusi teadmisi puupaatide (laevade) renoveerimise, ehituse ja korrashoiu valdkonnas (s.h. puu-ja sepatöö, tõrvapõletamine, erinevad traditsioonilised töövõtted jpm) ning õmblemise, rahvusliku käsitöö ja toiduvalmistamise valdkonnas.
Info: Margit Kääramees – projektijuht, tel. 52 44 820, e-mail See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
Vastavalt AS Kärdla Veevärk taotlusele ja Konkurentsiameti otsusele kehtivad alates 01.03.2012. aastast AS Kärdla Veevärk teeninduspiirkondades alljärgnevad veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad (tasu ühik eurot/m³):
| Käibemaksuta | Käibemaks | Käibemaksuga | |
| Tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele | 1,150 | 0,230 |
1,380 |
| Tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele | 1,210 | 0,242 |
1,452 |
| Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest Kärdla linnas ja Pühalepa valla Palade piirkonnas | 1,310 |
0,262 |
1,572 |
| Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest Käina vallas ja Pühalepa valla Suuremõisa ja Tempa piirkonnas füüsilistele isikutele | 1,280 | 0,256 | 1,536 |
| Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest Käina vallas ja Pühalepa valla Suuremõisa ja Tempa piirkonnas juriidilistele isikutele | 1,360 | 0,272 |
1,632 |
Algas Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) ohutuskampaania „Ära ise näpi! Lase spetsialistil regulaarselt kogu oma gaasi- ja elektrisüsteemi kontrollida!". Kampaania eesmärgiks on koduomanikele alanud kütteperioodil meelde tuletada ja selgitada, et ohutuse tagamiseks tuleb kütteseadet regulaarselt omaala spetsialistil kontrollida lasta, seda nõuetekohaselt hooldada ja kasutada.
Õnnetused ning avariid elektri- ja küttegaasiseadmetega saavad paljudel juhtudel alguse kontrolli- ja hooldusnõuete täitmata jätmisest, põhjuseks siinjuures on hooletus, teadmatus või soov kokku hoida hooldus- ja remondikuludelt. Seadmete nõuetekohasuse eest vastutab alati omanik, kes peab teadma, kuidas seadet kasutada ning millise regulaarsusega kontrollida ja hooldada. Oluline on viia inimesteni teadmine, et ohutuse tagamiseks võivad elektri- ja küttegaasiseadmeid kontrollida, remontida, paigaldada ja hooldada vaid vastava pädevusega spetsialistid. Elekter ja gaas on väga ohtlikud, mistõttu remondi ja muude sarnaste tööde tegemine omal käel või sõbra abiga võivad põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi.
Kampaaniaga soovibki TJA ennekõike rõhutada seda, et elektri- ja küttegaasiseadmete töid ei tohi teha ise, vaid selleks tuleb kohale kutsuda pädev spetsialist.
Vaata lähemalt: www.ohutus.ee/araisenapi